Gaaside lekkimisel süsteemist tekib ultraheli. Avastades leketest tekkivat ultraheli ja mõõtes selle intensiivsust on võimalik täpselt ja efektiivselt määrata lekkepunkti asukoht ning lekkiv maht.
Ultraheli abil on avastatavad nähtamatud ja lõhnatud lekked. Tavaliselt pole suruõhu lekete esinemisel tagajärjed murettekitavad: seda pole näha, pole tootmismüra taustal kuulda, suruõhu leke ei jäta plekke ning leke pole ohtlik. Peamised probleemid, mida suruõhu lekked tekitavad on ressursside ebaefektiivne kasutamine. Suurema lekete osakaalu puhul võib esineda ka õhupuudus, mille tõttu võib süsteemi töö tõrkuda.
Ultraheli abil on võimalik leida mistahes gaasi lekkeid sõltumata selle füüsikalis-keemilistest omadustest. Tavapäraselt annavad vastavad gaasi detektorid lekke tekkimisest pea koheselt märku. Ultraheli on sellisel puhul efektiivne ning kiire viis, kuidas tekkinud lekkepunkti lokaliseerida.
Lekkepunktid tekivad enamasti ebakorrektsest paigaldusest või rakendusest, kulumisest, rumalusest ja laiskusest, plastide või metallide väsimisest.